Läti tegutseb, Eesti mõtleb

Läti nn maksuime, mikroettevõtete 9% maksumäär esimesel kolmel aastal on tõestanud, et töötab – kolme aastaga on juurde tulnud umbes 30 000 ettevõtet ja makse on nende pealt laekunud üle 27 miljoni euro rohkem.

Hoiame ettevõtjat

Maksulaekumise suurenemine on alati hea indikaator näitamaks, et midagi toimib, ent see pole ega tohiks kunagi olla muudatuste ainuke eesmärk. On hädavajalik, et Eesti hoiaks alustavaid ning mikro- ja väikeettevõtteid.

Praeguse süsteemi järgi, kus iga vähemalt 16 000 euro suuruse käibega ettevõte peab makse maksma täie auruga, suretab ettevõtted tihti välja enne, kui neil tekib võimalus jalad korralikult alla saada. Oleks ainult õiglane ja aus anda neile võimalus alustada nii, et neile langeksid jõukohased kohustused.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on koalitsioonileping täis samme, mida teha ettevõtluse soodustamiseks. Väidetavalt on valitsus valmis ka neid teostama. Mikroettevõtete toetamiseks kaalutakse litsentsitasude kehtestamist ja teistest maksudest vabastamist. Just nimelt kaalutakse – kas see ka ära tehakse, on iseasi.

Kahjuks tundub, et kuigi koalitsioonileping on täis ilusaid lubadusi, on enamik neist kaunistatud ümmarguste tegusõnadega. Ikka analüüsitakse, toetatakse, kaalutletakse. Nii vaid lükatakse ära vastutus teha tegusid ja antakse iseendale võimalus hiljem öelda, et näete, analüüsisime ju küll. Loodetavasti valitsus vaikselt õpib. Näiteks toimus esmaspäeval ümarlaud majutusteenuste käibemaksuerisuse kaotamise mõjude kohta. Selle muudatuse elluviimisel tõuseks majutusteenuste käibemaks praeguse 9% pealt 20%ni. See ajas majutusteenusesektoril harja punaseks. Peale ümarlauda tegi rahandusminister Sven Sester valitsusele ettepaneku muudatus ära jätta.

Tõenäoliselt erisus kaob

Kas see ettepanek ka läbi läheb, on kaheldav, kuna peaminister Taavi Rõivas ütles möödunud nädalal intervjuus Äripäevale, et ettevõtjad on maksusoodustustega harjunud ja peaksid mõistma, et Eesti ühiskond pole nii jõukas, et maksta erinevatele valdkondadele käibemaksu pealt veel peale.

Läti võtab ettevõtjaid kuulda ja teeb otsustavaid muudatusi. Teeme meie ka. Kopeerima ei pea, aga teeme, midagigi. Kui teiste headest kogemustest õppida ei taha, siis katsetame ise millegagi. Muidu jäämegi aina kaaluma ja analüüsima ja tarbimist maksustama.